Laudpõranda uue näo määrab lihvimine

Autor: Siim Sultson

Alles lihvimise järel saab aimu, kas vana laudpõrand tuleb lakkida, õlitada või hoopis värvida.

“Kõigepealt tuleb vana põrand puhtaks lihvida,” selgitab Puuinfo projektijuht Märt Riistop vana laudpõranda edasise viimistluse valimist. Kui põrand on mustusest väga paakunud, tasuks mõelda värvimisele või siis vähemalt toonimisele, muidu jääb lihtsalt lakitud või õlitatud puidukarva põrand üsna ebaühtlase välimusega.

Alustuseks jäme liivapaber

“Enne lihvimist tuleb põrandanaelad lüüa torniga sügavamale, et ei peaks pidevalt vahetama liivapaberit ja rikkuma lihvijat,” hoiatab Riistop. Alustada tuleb jämeda liivapaberiga ja siis tööfaaside kaupa valida järjest peeneteralisemaid liivapabereid.

Lihvitud vana laudpõranda ehedat välimust aitab Riistopi sõnul taastada selle näiteks leelisega töötlemine.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse koolitusjuht Rene Pere peab lisaks lihvimisele vajalikuks ka vana põranda kuumapuhuriga töötlemist. Kuumtöötlusega saab kätte viimased värvi ja vana pahtli jäägid.

Lakk kardab vigastusi

Pärast puhastamist peaks vana põranda õlitama, vajadusel ka vahatama. Enne õlitamist tuleb kogu põrandapinnale teha Pere kinnitusel erilise pesumasina ja seebiveega süvapuhastus.

  • 1 kord aastas tuleb õlitatud puitpõrandat hooldada eriliste puhastusõlidega.

Kui õlitamine on vana põranda taastamisel põhiline, siis vahatamine pärast õlitamist muudab vana laudise tugevamaks tulevaste kahjustuste suhtes.

Veel on võimalus põrandat ka lakkida, kuid see on Pere sõnul juba loomult lõplik viimistlus, millele ei saa enam midagi peale panna. Seevastu õlitust saab alati katta.

Vana põranda suureks vajunud vahed saab täita lihvimispuru või peente liimitud liistudega.

Allikas: Äripäev 16.05.2007