Laudpõrand vajab liikumisruumi ja hoolt

Autor: Siim Sultson

Laudpõranda materjalil peab enne paigaldamist laskma nädal aega toa kliimaga kohaneda. Loodusmaterjali jätab elamisega enim kooskõlla hingav, kuid õrn õli.

“Kvaliteetseima põranda saab, kui kruvidega kinnitatud lauad aasta pärast uuesti avada ning siis koos lisalauaga tagasi panna,” selgitas säästva renoveerimise infokeskuse vanamaterjali projektijuht Kalle Kase. Sellise võimaluse annab just laudade kinnikruvimine, mitte naelutamine. Lisalaua vajadusele osutas ta näite abil, kus 20 sentimeetri laiune laud võib kuivamisel kokku tõmbuda kuni 3 millimeetrit.

Lisaks on oluline, et tuppa toodud laudu ei kiirustataks kohe põrandale kinnitama. Et põrandast mingitki asja saaks, peaks materjal seisma vahelippidega ladustatult ruumis vähemalt paar päeva, veel parem nädal aega. Siis ühtlustub laudade niiskustase toa tulevase kliimaga. Ruum peab olema muidugi köetav.

Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi tõdemusel ei pea suvel ruum köetud olema. Küll aga olgu niiskustase toaõhus 30-40 protsenti, seega inimesele elamiseks tervislik foon.

Niisked lauad kaarduvad

Kase seletusel tuuaksegi tavalise veana tuppa niisked lauad, mis virnastatult aga kisuvad kaardu või suisa propellerisse. Selliseid laudu põrandale sirgelt panna on üsna võimatu, liiatigi võivad need paigaldamisel ennast lahti lüüa.

Veel hullem on niiske materjali kohene kinnilöömine, siis võib see kuivades kogu põranda kummi ajada ja lauad võivad lõhki minna. Seega peaksid tuppa tulevase kliimaga ühtlustuma toodavad lauad olema 10protsendilise niiskusega.

Riistop soovitas laudade kinnitamisel jätta seinast kuni paarisentimeetrine vahe – siis pääseb kogu põrand toa niiskuse muutude ennast liigutama. Vahe seina ääres kaetakse põranda ääreliistuga.

Klassikalise laudpõranda laud on 38 millimeetrit paks, kuid sellest saab korraliku põranda, kui eeltoodud võtteid kasutada. Teise lahendusena toob ta esile 19 millimeetrised lauad, mis õhukestena sobivad vaid puitlaastplaadile või betoonile liimimiseks. Siis saab kindlasti ühtlase ja minimaalselt liikuva põranda.

Õlitus vajab enam hoolt

Põranda õlitamisel või lakkimisel on kummalgi viimistlusel oma eelised ja puudused. “Eestis on õlitamismaania, Saksamaal on see juba möödas,” ütles Kase liigse õlilembuse kohta. Olles ise Kumus õlitanud 90 ruutmeetrit põrandat, pidas ta parimaks õlitada magamistuba ja lakkida elutuba ning esikut. Lakk kannatab rohkem käimist, õli on paljale jalale tervislikum. Siiski on mõlemad variandid niiskuse ja kriimustuste suhtes tundlikud. Seega tuleks esikus kasutada porivaipu ja põrandakütet. Enne õlitamist või lakkimist tuleb põrand kindlasti pesta.

Lincona põrandakeskuse konsultandi Epp Suuroja sõnul muudab õlitatud põranda tugevamaks vahatamine. Kui õlituse vigastatud kohta saab alati katta, siis kulumiskindlam, kuid löögiõrn lakk tuleb terve põranda ulatuses uuendada. Teisalt on lakitud põrand õlitatust tavaliste pesuvahenditega kergemini hooldatav. Õlitatud põrandat tuleks pesta n-ö puuseebiga.

Õlitus tahab tihedat hoolt, lakk kardab lööke
Õlitatud põrand

Plussid:

  • Tundub loomulikum ja looduslähedasem.
  • Kohtparanduse võimalus – kahjustust on lihtne liivapaberiga lihvida ning uuesti õlitada. Üleminek ei jää märgatav.

Miinused:

  • Vajab tihedamat hoolitsust – korraliku välimuse nimel tee hooldusõlitust kord aastas.
  • Eriti tähtis on korrapärane hooldusõlitamine toonõlidega töödeldud põrandate puhul. Nii ei jää võimalikke toonivarjundeid näha.

Lakitud põrand

Plussid:

  • Kergesti hooldatav igapäevaste puhastusvahenditega.

Miinused:

  • Pind mõjub kalgilt, varjutab puidu loomulikkuse.
  • Löögid või kriimustused purustavad lakkpinna ja mustus ning niiskus pääsevad otse kaitsmata puiduni. Kriimustatud ja vigastatud kohti saab parandada vaid terve põranda puhtaks lihvimisel ning taaslakkimisel.

Allikas: Äripäev Online 03.12.2008